Ajalugu

Valga kultuurimaja kaks elu

Lugu kohaliku kogukonnatunde sitkusest, ja taassünnist

 

Valga kultuurimaja sünd

Ehitus algas sügaval vene-ajal 1965. aastal keerulisel krundil, mida iseloomustasid mineviku varemed ja looduslikud takistused. Ehitajatele krunt ei meeldinud ning noor kultuurimaja poleks peaaegu  reaalsuseks saanudki. 

Kuid ometigi oli 1967. aasta novembriks uus kultuurimaja - väikse linna tulevikusümbol - uhkelt valmis.

Avamist tähistati kontsertide, teatrietenduste ja nädalapikkuste pidustustega, mis tõid uude hoonesse laulu, naeru ja lootust.

Sellest hetkest alates oli  maja Valga kultuurielu süda. Koorid, teatrirühmad, muusikud, lasteetendused  - kõik see ja palju muud hoidis maja ning linna elus.

Igast üritusest sai mitte lihtsalt märge kalendris vaid kogukonna jaoks mälestusväärne sündmus ja killuke kohalikust ajaloost.

Taassünd

Uue aastatuhande alguseks olid siiski murepilved kogunemas.

Hoone vajas uuendamist ja algaski renoveerimine aastal 1999.

Täpselt nagu kultuurimaja esmasünd, oli ka selle taassünd vaevaline ja valuline:  peatöövõtja pankrot ähvardas ühel hetkel kogu projekti peatada.

Ja täpselt nagu ka maja alguspäevil, viis kogukonna kindlameelsus taas sihile. Pärast poolteist aastat kestnud tööd taasavati kultuurimaja 2001. aasta märtsis.

Uuesti sündinud hoone oli sümboolne väljendus uuest ajastust: eredam ja rõõmsameelsem, suurem, avaram ja moderniseeritud – uued saalid, lavad ja ruumid noortele, säilitades sealjuures oma unikaalse ajaloo.

Elav kodu kultuurile

Praeguseks on Valga kultuurimaja kohtumispaigaks ajaloole ja tänapäevale.

Siin saavad kokku nii noored kui vanad ja kohalik linnaelu jätkub endiselt raugematu hooga.