Maailmas saab olla kasvõi üks ainuke hea nõid ja see saan olla mina- väike nõid.

Olen sada kakskümmend seitse ja pool aastat vana ja suured nõiad ei võta mind veel sugugi tõsiselt ega taha Walpurgi ööl Blocksbergi mäele pidussegi lasta. Kuigi ma oskan tuult teha, müristada, punast kivi nõmmelt minema nõiduda, vihma ja rahet välja kutsuda, mis ühele õigele nõiale sugugi raske töö ei ole, ei meeldi vanadele nõiamooridele, et ma inimestele lausa head tegema olen hakanud. Ja mis kõige hullem, ma nõidusin ka reedel… Kuigi ma ei ole veel suur nõid, tahan ma olla vähemalt hea ja see peab ometi midagi lugema.

Selle otsusega vallandub põnev ja lustakas sündmustekeeris.