Otsisin kunagi lavastamiseks komöödiat, mis oleks lihtne, puudutaks üldinimlikke teemasid ja iga kolme repliigi tagant ajaks naerma. Ja eriti hea, kui see oleks algupärand. Kuidas ma ka ei otsinud, tuli välja, et millegipärast pole keegi sellist komöödiat kirjutanud.

Otsustasin siis et kirjutan ise. Asusin tööle. Panin kirja kolm esimest repliiki... ja sain aru, miks sellist komöödiat keegi kirjutanud pole.

Leidsin siis mitu head draamat ja paar tragikomöödiat. Lavastasin neid.

Kolme aasta pärast sattusin arvutis juhuslikult faili peale kust vaatasid vastu kolm tuttavat repliiki... kirjutasin juurde veel kolm repliiki... ja sain jälle aru, miks sellist komöödiat raske kirjutada on.

Aga siis tuli mul meelde üks naljakas lugu, mis oli minuga kunagi juhtunud. Kirjutasin selle üles, lisasin juurde mõningaid lõbusaid situatsioone ja tegelasi, püüdes samas säilitada loo lihtsust ning inimlikkust. Algupärane komöödia oli sündinud. Samas ma pole veel välja selgitanud kas iga kolmas repliik on naljakas. Aga eks Astuge edasi! ja vaadake järele.